Tänapäeval on kõigile lihtsasti kättesaadav internet, seda kas mobiilis, tahvlis või arvutis. See levib üle kogu maailma. Tänu internetile saame me kiirelt uut infot klikates lihtsalt nupul. Kahjuks aga ei too see interneti kogu ajaline kasutamine midagi head. Tavaliselt on alati need asjad kurjajuureks, mis tunduvad head. Internet mängib igal uuel päeval üha enam meie elus rolli, ilma selleta vist hakkama ei saaks.

Võimalik, et on jäänud tunne, et sinna virtuaalmaailmasse on ainult sukeldunud noored inimesed ja väikelapsed, keda õpetavad vanemad maast madalast. Tegelikult see nii ju pole. Isegi vanemad inimesed on kinni selle kaasahaarava maailmaga. Võin seda öelda omast käest, sest mu ema on tihti kinni selles maailmas ja unustab ''tulla maa peale tagasi''. Teadagi, et see on halb märk, sest on peale minu ema on ka teisigi. Inimesi tuleks võõrutada sellest, enne, kui on liiga hilja. Samas on kindlasti sellel ka häid külgi. Infot saad kiiremini kätte, enam ei pea viitma aega raamatukogus otsides vajalikku teavet raamatutest, piisab ainult märksõnad sisestada googlesse ja leiad tuhandeid, võimalik, et isegi miljoneid vastuseid. Internet aitab meil suhelda inimestega, kes on meist kaugel.

Sõites autoga mööda peatänavaid näed sa juba esimese kümne minuti jooksul teeääres näkke, kes kõnnivad silmad telefonil, mööda kõnniteed, keskendumata kuhu nad kõnnivad. Seda on väga halb vaadata ja ise on seda veel hullem kogeda. Mõtle, millal sa viimati said sõpradega reaalses maailmas kokku. Ma ei mõtle üldse seda internetis suhtlemist, vaid silmast silma rääkimist. Ja väljaspool kooli ja trenne! See oli ammu, eks?

Ja ma olen VEELROHKEM kindel, et saades internetis kellegiga tuttavaks ja hiljem silmast silma rääkides on põsed punased ja tahaks ära joosta, kuna sa ei oska mitte millestki rääkida temaga. Internetis oleme me avatumad ja julgemad, kuid seda ei saa kohe üldse heas valguses vaadata.

   Tegelikult ei ole siiski kõik nii halb, kui esmapilgul näib. Ega inimesed ei veeda ju iga ärkvelolevat minutit telefoniekraani või arvuti taga. Siiski suheldakse ka reaalses elus oma sõpradega.  Virtuaalmaailmas ei saa tunda sõpradega sellist sidet nagu reaalses elus. Naljad näivad lahjemad ja kurbadele hetkedele jäädakse virtuaalmaailmas täiesti ükskõikseks. Päriselus ollakse ka siiski koos ja suheldakse omavahel palju, seda nii koolis kui ka kooliväliselt.

  Virtuaalmaailm on meie elus suureks osaks saanud, nutividinad, internet ja arvutid hõlmavad meie päevast nii suure hulga, et vahel jääb sõpradega näost näkku suhtlemine tagaplaanile. Siiski veedetakse oma sõpradega koos tohutu suur hulk, probleem ei ole nii suur, kui esmapilgul paistab. võtke kokku ennast rahvas ja mõelge peaga!!!