teisipäev, 24. märts 2015

Tänapäeval on kõigile lihtsasti kättesaadav internet, seda kas mobiilis, tahvlis või arvutis. See levib üle kogu maailma. Tänu internetile saame me kiirelt uut infot klikates lihtsalt nupul. Kahjuks aga ei too see interneti kogu ajaline kasutamine midagi head. Tavaliselt on alati need asjad kurjajuureks, mis tunduvad head. Internet mängib igal uuel päeval üha enam meie elus rolli, ilma selleta vist hakkama ei saaks.
Võimalik, et on jäänud tunne, et sinna virtuaalmaailmasse on ainult sukeldunud noored inimesed ja väikelapsed, keda õpetavad vanemad maast madalast. Tegelikult see nii ju pole. Isegi vanemad inimesed on kinni selle kaasahaarava maailmaga. Võin seda öelda omast käest, sest mu ema on tihti kinni selles maailmas ja unustab ''tulla maa peale tagasi''. Teadagi, et see on halb märk, sest on peale minu ema on ka teisigi. Inimesi tuleks võõrutada sellest, enne, kui on liiga hilja. Samas on kindlasti sellel ka häid külgi. Infot saad kiiremini kätte, enam ei pea viitma aega raamatukogus otsides vajalikku teavet raamatutest, piisab ainult märksõnad sisestada googlesse ja leiad tuhandeid, võimalik, et isegi miljoneid vastuseid. Internet aitab meil suhelda inimestega, kes on meist kaugel.
Sõites autoga mööda peatänavaid näed sa juba esimese kümne minuti jooksul teeääres näkke, kes kõnnivad silmad telefonil, mööda kõnniteed, keskendumata kuhu nad kõnnivad. Seda on väga halb vaadata ja ise on seda veel hullem kogeda. Mõtle, millal sa viimati said sõpradega reaalses maailmas kokku. Ma ei mõtle üldse seda internetis suhtlemist, vaid silmast silma rääkimist. Ja väljaspool kooli ja trenne! See oli ammu, eks?
Ja ma olen VEELROHKEM kindel, et saades internetis kellegiga tuttavaks ja hiljem silmast silma rääkides on põsed punased ja tahaks ära joosta, kuna sa ei oska mitte millestki rääkida temaga. Internetis oleme me avatumad ja julgemad, kuid seda ei saa kohe üldse heas valguses vaadata.
   Tegelikult ei ole siiski kõik nii halb, kui esmapilgul näib. Ega inimesed ei veeda ju iga ärkvelolevat minutit telefoniekraani või arvuti taga. Siiski suheldakse ka reaalses elus oma sõpradega.  Virtuaalmaailmas ei saa tunda sõpradega sellist sidet nagu reaalses elus. Naljad näivad lahjemad ja kurbadele hetkedele jäädakse virtuaalmaailmas täiesti ükskõikseks. Päriselus ollakse ka siiski koos ja suheldakse omavahel palju, seda nii koolis kui ka kooliväliselt.
  Virtuaalmaailm on meie elus suureks osaks saanud, nutividinad, internet ja arvutid hõlmavad meie päevast nii suure hulga, et vahel jääb sõpradega näost näkku suhtlemine tagaplaanile. Siiski veedetakse oma sõpradega koos tohutu suur hulk, probleem ei ole nii suur, kui esmapilgul paistab. võtke kokku ennast rahvas ja mõelge peaga!!!

k2r0l1nkull4m4g1


Oma jutus analüüsin kuidas virtuaalmaailm kujundab tänapäeval ja tulevikus inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma poolused ja ohud. Mida saaks paremaks muuta ja mille võiks tegemata jätta. 

Ma arvan, et virtuaalmaailm kujundab tänapäeva juba piisavalt palju, inimesed nn elavad virtuaalmaailmas ja lähevad sellega igapäevaselt aina rohkem kaasa. Aina rohkem istutakse kuskil veebimaailmas, et saada suhelda. Tulevikus muudab see veelgi rohkem kuna maailm areneb iga päev. Sellise maailma ohud on arvatavasti liiga suured ja inimesed üha enam virtualiseeruvad. Inimesed ei pruugi enam näost näkku kohtudagi, sest juba praegugi on olemas igasugused võimalused suhelda läbi interneti. Inimese maailmapilt muutub sellega vägagi, sest istutakse aina rohkem internetis ja tajutakse ainavähem enda ümber toimuvat maailma. Et sellist olukorda vähendada võiks inimesed nn virtuaalmaailmast korrakski välja tulla ja näha, et virtuaalmaailm ei ole kõige parem ja huvitavam.
  Kahjuks laskuvad mõned inimesed põhjatusse virtuaalmaailmasse liiga sügavale ning peagi leiavad end olemas arvutis enamiku päevadest ning enamiku öödest. Nii võib peagi kaduda piir ning arusaam, kus on reaalsus ning kus on virtuaalmaailm. Põhjatusse kaevu, mida kutsume internetiks, kukkunud inimesi on väga lihtne mõjutada ning nad usuvad pea kõike, mida sealt loevad. Nad ei kontrolli fatke ning igapäevaselt, lugedes lõpmatul hulgal valet ning mõttetut informatsiooni, peavad nad end peagi tarkadeks ning haritud inimesteks. Internetis on väga kerge kujundada ka end kellegikski, keda sa pole. Vaja on täita vaid paar lünka kuskil sotsiaalmeedia saidil ning kõik näevad, mida sa kirjutanud oled. Keegi ei saa kontrollida, kes reaalselt teiselpool ekraani sinuga suhtleb.

tsau mis teed ilus tüdruk =)

sau



Virtuaalmaailm on infoajastu üks suurimaid ja paremaid leiutisi, kuid ka üks kõige halvimatest. Tema kasutamine hõlmab meie elust suure osa, selleni välja, et inimesed veedavad pool päeva virtuaalmaailmas ja pool päriselus. Sellise eluviisi puhul kaob ära taju reaalsuse ja väljamõeldu vahel. Arvutiekraan teeb inimesi ilusamaks, targemaks, igast küljest huvitavamaks ja paremaks ja kuidas saab siis end võrrelda kellegi täiuslikuga. Inimese maailmapildi kujundamine virtuaalmaailmas on äärmiselt lihtne ja seda on pahatahtlikel inimestel kerge ära kasutada.

  Virtuaalmaailmas on kerge teise inimese maailmapilti kujundada. Kui inimesel puudub iseseisev mõtlemisvõime, on lihtne pisikeste faktimoonutuste ja halbade külgede varjamise abil võimalik tema arvamust enda oma järgi muuta. See on aga väga ahvatlev võimalus meediale, pannes igasugust iba tootes inimesi enda ajalehte lugema. Või firmadele, kes reklaamidega inimesi enda tooteid ostma keelitavad.