Tänapäeval on kõigile lihtsasti kättesaadav internet, seda
kas mobiilis, tahvlis või arvutis. See levib üle kogu maailma. Tänu internetile
saame me kiirelt uut infot klikates lihtsalt nupul. Kahjuks aga ei too see
interneti kogu ajaline kasutamine midagi head. Tavaliselt on alati need asjad
kurjajuureks, mis tunduvad head. Internet mängib igal uuel päeval üha enam meie
elus rolli, ilma selleta vist hakkama ei saaks.
Võimalik, et on jäänud tunne, et sinna virtuaalmaailmasse on
ainult sukeldunud noored inimesed ja väikelapsed, keda õpetavad vanemad maast
madalast. Tegelikult see nii ju pole. Isegi vanemad inimesed on kinni selle
kaasahaarava maailmaga. Võin seda öelda omast käest, sest mu ema on tihti kinni
selles maailmas ja unustab ''tulla maa peale tagasi''. Teadagi, et see on halb
märk, sest on peale minu ema on ka teisigi. Inimesi tuleks võõrutada sellest,
enne, kui on liiga hilja. Samas on kindlasti sellel ka häid külgi. Infot saad
kiiremini kätte, enam ei pea viitma aega raamatukogus otsides vajalikku teavet
raamatutest, piisab ainult märksõnad sisestada googlesse ja leiad tuhandeid,
võimalik, et isegi miljoneid vastuseid. Internet aitab meil suhelda inimestega,
kes on meist kaugel.
Sõites autoga mööda peatänavaid näed sa juba esimese kümne
minuti jooksul teeääres näkke, kes kõnnivad silmad telefonil, mööda kõnniteed,
keskendumata kuhu nad kõnnivad. Seda on väga halb vaadata ja ise on seda veel
hullem kogeda. Mõtle, millal sa viimati said sõpradega reaalses maailmas kokku.
Ma ei mõtle üldse seda internetis suhtlemist, vaid silmast silma rääkimist. Ja
väljaspool kooli ja trenne! See oli ammu, eks?
Ja ma olen VEELROHKEM kindel, et saades internetis kellegiga
tuttavaks ja hiljem silmast silma rääkides on põsed punased ja tahaks ära
joosta, kuna sa ei oska mitte millestki rääkida temaga. Internetis oleme me
avatumad ja julgemad, kuid seda ei saa kohe üldse heas valguses vaadata.
Tegelikult ei ole siiski kõik nii halb, kui esmapilgul näib. Ega inimesed ei veeda ju iga ärkvelolevat minutit telefoniekraani või arvuti taga. Siiski suheldakse ka reaalses elus oma sõpradega. Virtuaalmaailmas ei saa tunda sõpradega sellist sidet nagu reaalses elus. Naljad näivad lahjemad ja kurbadele hetkedele jäädakse virtuaalmaailmas täiesti ükskõikseks. Päriselus ollakse ka siiski koos ja suheldakse omavahel palju, seda nii koolis kui ka kooliväliselt.
Virtuaalmaailm on meie elus suureks osaks saanud, nutividinad, internet ja arvutid hõlmavad meie päevast nii suure hulga, et vahel jääb sõpradega näost näkku suhtlemine tagaplaanile. Siiski veedetakse oma sõpradega koos tohutu suur hulk, probleem ei ole nii suur, kui esmapilgul paistab. võtke kokku ennast rahvas ja mõelge peaga!!!