eilse päeva kokkuvõte

Ärkasin mõnusa päikesepaiste saatel kell 6:30. Jõin kohvi ja käisin pesemas, tuju oli väga hea. Seejärel seadsin sammud kooli poole. Tundsin rõõmu sellest et olen koolis viimast nädalat.  Koolipäev kulges kiirelt ja mõnusalt ning varsti oligi aeg koolist lahkuda. Seejärel seadsin sammud Päikese Kebabi, kus võtsin endale maitsva prae. Edasi viis tee mind EPT jõusaali.  Seal tegin koos sõpradega lihastele mõnust trenni. Peale jõusaali oli hea olla ja läksin koju puhkama. Ema oli valmis teinud maitsvad viineripirukad, mida hea meelega sõin.  Õhtul käisin veel õues ja nautisin meeldivat ilma, sest kätte on jõudnud kevad. Kui lõpuks koju jõudsin olin väsinud ning heitsin voodisse unele.

Alo künnapi tekst

Kätte on jõudnud virtuaalaeg, füüsilised raamatud  on jäetud tahaplaanile, keegi ei viitsi neid lugeda, kui on olemas mugavam lahendus e-lugeri või mõne teise vidina abil. Digirevulutsiooni tagajärjeks on füüsiliste raamatute üha väiksem ja väiksem tähtsus. Aga neil on võlu, milleni praegu veel digiraamatud jõudnud ei ole ja niipea ei jõuagi.

Mulle meeldivad puud vol 5

  Puud on vägevad. Nad on võimsad, ilusad ja teevad meie looduse palju värvilisemaks. Nad elavad ka väga kaua ning saavad ajapikku väga võimsateks. Minu vanaema ja vanaisa aias kasvab palju erinevaid ja omapäraseid puid, mis teevad seal olemise palju mõnusamaks.

   Lugu sellest, kuidas minu vanaema aeda pirnipuu istutati on pisut omapärane. Minule, minu vennale ja ühele minuvanusele sugulasele meeldisid igasugused puuviljad, eriti pirnid. Vanaema aias aga pirne ei kasvanud. Naabritel kasvas. Olles noored ja kavalad, otsustasime me oma pirnivajadust rahuldada öösiti naabrite juures raksus käies. Ühel päeval õhtul jäime aga vahele. Vanaema oli üsna vihane ning otsustas meie raksutamisele lõpu panna. Mõni aeg hiljem istutaski ta kaks ilusat pirnipuud oma aeda.

  Mahlased ja maitsvad pirnid teevad tuju heaks ka kõige kurvemal päeval. Vanaema pirnid teeb eriti heaks just see, kuidas need puud sinna aeda jõudsid. Igal sügisel saame võidurõõmu tunda. Ka pirnipuude välimus on üsna hea. Olen väga rõõmus et meie vanaema otsustas need puud oma aeda istutada.

Mulle meeldivad puud vol 4

  Puud on vägevad. Nad on võimsad, ilusad ja teevad meie looduse palju värvilisemaks. Nad elavad ka väga kaua ning saavad ajapikku väga võimsateks. Minu vanaema ja vanaisa aias kasvab palju erinevaid ja omapäraseid puid, mis teevad seal olemise palju mõnusamaks.

Vanaisa juures on ilus puu. 
Selle puu nimi on pihlakas.
Ta ei ole väga suur. 
see-eest üsna sihvakas. 

Ta kasvab aias suures,
mulle meeldib olla tema juures.
Tema mari on väga ilus,
ta tekitab ilusaid tundeid minus

Pihlapuu on lahe
ta välimus on mahe.
Tema varjus olla hea,
mida teeks temata - ei tea.

Tal on krobeline koor,
Ta ei ole enam noor.
Pihlakas on vägev puu
ta viib naerule mu suu

Kui kaovad lehed talvel,
seisab pihlakas ikka valvel
Kevadel ta jälle ärkab
pikast talveunest tärkab.


Pihlakas on väike, nunnu puukene. Ta kasvab kaunilt minu memme maja ees. Mälestusi on mul temaga palju.

Mulle meeldivad puud vol 3

  Puud on vägevad. Nad on võimsad, ilusad ja teevad meie looduse palju värvilisemaks. Nad elavad ka väga kaua ning saavad ajapikku väga võimsateks. Minu vanaema ja vanaisa aias kasvab palju erinevaid ja omapäraseid puid, mis teevad seal olemise palju mõnusamaks.

   Minu vanaema aia kõige kaugemas nurgas kasvab üks ilus sarapuu. Teiste puude taha varjuv puukene ei ole kõige võimsamate okstega, kõige ilusam ja esmapilgul endast head muljet ei jäta. Selle eest aga annab ta igal sügisel tohutult palju pähkleid. Need pähklid on mitu korda maitsvamad, kui poest ostetud pähklid. Neid pähkleid võib süüa tundide, isegi päevade kaupa. Neid võib süüa niisama või panna toitudesse, ükskõik kuidas neid kasutada, maitsevad nad siiski imehästi. Puu ise ei vaja erilist hoolt, pigem tahab ise segamata kasvada. 

   Meie vanaema sarapuu ei pruugi olla kõige kenam puukene, see-eest on ta minule, kui pähklisõbrale ideaalne.  Sügiseti on mõnus küpseid pähkleid nautida. Olen õnnelik, et see sarapuu minu memme aianurgas kasvab. 

Mulle meeldivad puud vol 2

  Puud on vägevad. Nad on võimsad, ilusad ja teevad meie looduse palju värvilisemaks. Nad elavad ka väga kaua ning saavad ajapikku väga võimsateks. Minu vanaema ja vanaisa aias kasvab palju erinevaid ja omapäraseid puid, mis teevad seal olemise palju mõnusamaks. 

Minu memme aias kasvab üks äärmiselt suur kastanipuu. Tema laiad ja võimsad oksad paistavad silma juba kaugelt. Kevadel, kui puule lehed kasvavad, näeb kastan imeilus välja. Suviti on tema jõuliste lehtede all äärmiselt mõnus päikesevarjus olla. Sügisel, kui ilmad muutuvad juba jahedaks ja lehed kaovad, saab rõõmu tunda tillukestest kastanimunadest, millega saab palju huvitavat teha. Kastanipuu sai istutatud 1974. aastal, päeval, kui minu isa sõjaväkke läks. Siis oli puu veel pisike, ühe teismeliseeas poisi pikkune, nüüd aga jätab enda varju ka lähedal kasvavad kuused. Aastatega on minu memme aias kasvavast kastanipuust kujunenud välja omaette vaatamisväärsus.

   Kui minu vanaema ja vanaisa aias kastanit ei oleks, näeks aed palju tühjem välja. Sellepärast olengi õnnelik, et see puu seal kasvab.

Mulle meeldivad puud vol1

Puud on vägevad. Nad on võimsad, ilusad ja teevad meie looduse palju värvilisemaks. Nad elavad ka väga kaua ning saavad ajapikku väga võimsateks. Minu vanaema ja vanaisa aias kasvab palju erinevaid ja omapäraseid puid, mis teevad seal olemise palju mõnusamaks.
Suur hulk minu vanaema ja vanaisa aias kasvavatest puudest on õunapuud. Lisaks sellele et nad näevad suvel väga kenad välja, annavad nad ka sügisel maitsva vilja, millest saab lisaks niisama söömisele palju maitsvaid sööke teha, näiteks koogid, mahl, moos ja muud sellist. Puude  väikese kasvu tõttu on nende otsas ka tore ronida. Väikese hooldamisvaeva eest annab ta vastu nii palju head. Õunapuud on pea kõige toredamad puud, mis ühe inimese aias kasvada saavad. Kui minu memme aias õunapuud ei kasvaks, näeks see väga tühi välja.Sellepärast olen ma rõõmus, et seal need puud siiski kasvavad.
Puud on nii mõnusad kõige selle hea tõttu mis nad meile annavad. Selletõttu mulle puud meeldivadki.

Tänapäeval on kõigile lihtsasti kättesaadav internet, seda kas mobiilis, tahvlis või arvutis. See levib üle kogu maailma. Tänu internetile saame me kiirelt uut infot klikates lihtsalt nupul. Kahjuks aga ei too see interneti kogu ajaline kasutamine midagi head. Tavaliselt on alati need asjad kurjajuureks, mis tunduvad head. Internet mängib igal uuel päeval üha enam meie elus rolli, ilma selleta vist hakkama ei saaks.

Võimalik, et on jäänud tunne, et sinna virtuaalmaailmasse on ainult sukeldunud noored inimesed ja väikelapsed, keda õpetavad vanemad maast madalast. Tegelikult see nii ju pole. Isegi vanemad inimesed on kinni selle kaasahaarava maailmaga. Võin seda öelda omast käest, sest mu ema on tihti kinni selles maailmas ja unustab ''tulla maa peale tagasi''. Teadagi, et see on halb märk, sest on peale minu ema on ka teisigi. Inimesi tuleks võõrutada sellest, enne, kui on liiga hilja. Samas on kindlasti sellel ka häid külgi. Infot saad kiiremini kätte, enam ei pea viitma aega raamatukogus otsides vajalikku teavet raamatutest, piisab ainult märksõnad sisestada googlesse ja leiad tuhandeid, võimalik, et isegi miljoneid vastuseid. Internet aitab meil suhelda inimestega, kes on meist kaugel.

Sõites autoga mööda peatänavaid näed sa juba esimese kümne minuti jooksul teeääres näkke, kes kõnnivad silmad telefonil, mööda kõnniteed, keskendumata kuhu nad kõnnivad. Seda on väga halb vaadata ja ise on seda veel hullem kogeda. Mõtle, millal sa viimati said sõpradega reaalses maailmas kokku. Ma ei mõtle üldse seda internetis suhtlemist, vaid silmast silma rääkimist. Ja väljaspool kooli ja trenne! See oli ammu, eks?

Ja ma olen VEELROHKEM kindel, et saades internetis kellegiga tuttavaks ja hiljem silmast silma rääkides on põsed punased ja tahaks ära joosta, kuna sa ei oska mitte millestki rääkida temaga. Internetis oleme me avatumad ja julgemad, kuid seda ei saa kohe üldse heas valguses vaadata.

   Tegelikult ei ole siiski kõik nii halb, kui esmapilgul näib. Ega inimesed ei veeda ju iga ärkvelolevat minutit telefoniekraani või arvuti taga. Siiski suheldakse ka reaalses elus oma sõpradega.  Virtuaalmaailmas ei saa tunda sõpradega sellist sidet nagu reaalses elus. Naljad näivad lahjemad ja kurbadele hetkedele jäädakse virtuaalmaailmas täiesti ükskõikseks. Päriselus ollakse ka siiski koos ja suheldakse omavahel palju, seda nii koolis kui ka kooliväliselt.

  Virtuaalmaailm on meie elus suureks osaks saanud, nutividinad, internet ja arvutid hõlmavad meie päevast nii suure hulga, et vahel jääb sõpradega näost näkku suhtlemine tagaplaanile. Siiski veedetakse oma sõpradega koos tohutu suur hulk, probleem ei ole nii suur, kui esmapilgul paistab. võtke kokku ennast rahvas ja mõelge peaga!!!

k2r0l1nkull4m4g1

Oma jutus analüüsin kuidas virtuaalmaailm kujundab tänapäeval ja tulevikus inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma poolused ja ohud. Mida saaks paremaks muuta ja mille võiks tegemata jätta. 

Ma arvan, et virtuaalmaailm kujundab tänapäeva juba piisavalt palju, inimesed nn elavad virtuaalmaailmas ja lähevad sellega igapäevaselt aina rohkem kaasa. Aina rohkem istutakse kuskil veebimaailmas, et saada suhelda. Tulevikus muudab see veelgi rohkem kuna maailm areneb iga päev. Sellise maailma ohud on arvatavasti liiga suured ja inimesed üha enam virtualiseeruvad. Inimesed ei pruugi enam näost näkku kohtudagi, sest juba praegugi on olemas igasugused võimalused suhelda läbi interneti. Inimese maailmapilt muutub sellega vägagi, sest istutakse aina rohkem internetis ja tajutakse ainavähem enda ümber toimuvat maailma. Et sellist olukorda vähendada võiks inimesed nn virtuaalmaailmast korrakski välja tulla ja näha, et virtuaalmaailm ei ole kõige parem ja huvitavam.
  Kahjuks laskuvad mõned inimesed põhjatusse virtuaalmaailmasse liiga sügavale ning peagi leiavad end olemas arvutis enamiku päevadest ning enamiku öödest. Nii võib peagi kaduda piir ning arusaam, kus on reaalsus ning kus on virtuaalmaailm. Põhjatusse kaevu, mida kutsume internetiks, kukkunud inimesi on väga lihtne mõjutada ning nad usuvad pea kõike, mida sealt loevad. Nad ei kontrolli fatke ning igapäevaselt, lugedes lõpmatul hulgal valet ning mõttetut informatsiooni, peavad nad end peagi tarkadeks ning haritud inimesteks. Internetis on väga kerge kujundada ka end kellegikski, keda sa pole. Vaja on täita vaid paar lünka kuskil sotsiaalmeedia saidil ning kõik näevad, mida sa kirjutanud oled. Keegi ei saa kontrollida, kes reaalselt teiselpool ekraani sinuga suhtleb.

tsau mis teed ilus tüdruk =)

sau

Virtuaalmaailm on infoajastu üks suurimaid ja paremaid leiutisi, kuid ka üks kõige halvimatest. Tema kasutamine hõlmab meie elust suure osa, selleni välja, et inimesed veedavad pool päeva virtuaalmaailmas ja pool päriselus. Sellise eluviisi puhul kaob ära taju reaalsuse ja väljamõeldu vahel. Arvutiekraan teeb inimesi ilusamaks, targemaks, igast küljest huvitavamaks ja paremaks ja kuidas saab siis end võrrelda kellegi täiuslikuga. Inimese maailmapildi kujundamine virtuaalmaailmas on äärmiselt lihtne ja seda on pahatahtlikel inimestel kerge ära kasutada.

  Virtuaalmaailmas on kerge teise inimese maailmapilti kujundada. Kui inimesel puudub iseseisev mõtlemisvõime, on lihtne pisikeste faktimoonutuste ja halbade külgede varjamise abil võimalik tema arvamust enda oma järgi muuta. See on aga väga ahvatlev võimalus meediale, pannes igasugust iba tootes inimesi enda ajalehte lugema. Või firmadele, kes reklaamidega inimesi enda tooteid ostma keelitavad. 

                                                                            

Tunniülesanne harrastuste kohta

Harrastused on head asjad. Nad on inimest arendavad, maailmavaateid muutvad ning meelelahutust pakkuvad, ehk igati kasulikud. Inimene, kellel puuduvad huvid, on justkui tühi ja igav kest, kelle elu mõte seisneb vaid eksisteeimiseks niisama, ei millegi jaoks. hobidel on ka üks pisike negatiivne külg, ajapikku võivad nad veidi rõhuvaks muutuda, võib tekkida tunne, nagu puhkamiseks polegi aega. Seetõttu on tark leida nende tegevuste vahele ka veidi puhkeaega, et lasta oma kehal ja mõistusel puhata.

Selle teksti autor on Laur Allik, ja selle lausega sai pool 173-st sõnast täis.

Mida tähendab olla eestlane

   Eestlane on väga omamoodi. Meid on küll väga vähe, kuid siiski suudame end teistele väga hästi nähtavaks teha. Eestlased on enamasti oma rahvuse üle uhked. Kuid mida tähendab olla eestlane?

   Minu jaoks tähendab seda vanade traditsioonide järgimist ja oma rahvuse eest uhkust tundmist, sest nagu Alo Mattiiseni laul väidab, on eestlane olla uhke ja hää. Eestlus tähendab minu jaoks ka mitte muretsemist argielu probleemide pärast, vaid nende seljataha jätmist ja helgema tuleviku poole püüdlemist. Eestlane on alati töökas ja ka kõige raskemat ülesannet täites ei anna ta alla.

  Eestlakseks olemisel on palju plusse ja miinuseid. Üheks kõige suuremaks plussiks võibki tuua selle, et eestlased on  äärmiselt töökad ja teavad, kuidas vabalt võtta. Nad ei ärritu kergesti, vaid võtavad elu rahulikult. Me oleme ka peorahvas, pidu ja pillerkaar saadab meid õhtust õhtusse, aastast aastasse, näiteks laulu- ja tantsupeo näitel. Eestlaste negatiivne külg aga esineb, kui keegi nende vastu ebaõiglaselt käitub. Eestlane ei pruugi kergelt vihastuda, kuid kui see juhtub, tasub vaenlasel põgeneda.

   Eestlane välismaal olla tähendab koduste traditsioonide jätkamist ja eestluse südames hoidmist ka kodust kaugel olles. Ja kargete eesti meeste õptetuste jagamist oma poegadele, et ka neist kasvaksid kanged eesti kalevipojad.